oleme üksteisele nii lähedal,
et saaksime oma juuksed ühte patsi punuda.

armastame jõge nii väga,
et veeretaksime oma silmade marmorkuulid jõkke

saarmale mängimiseks.

naerad kui kibuvitsaõis
korrates mu isa viimaseid sõnu:

oled nii ilus.
kordad neid veel ja veel.

laulad mulle kõigest, mille olin juba unustanud.


Kujundanud Piia Ruber
Kirjastus Verb, 2022
56 lk, pehme köide
luule
ISBN 978-9916-9787-0-2